Kreekas tulevad erakorralised valimised

Tänane hääletus oli kolmas ja viimane hääletusvoor, mis tähendab, et nüüd on ees erakorralised valimised.

Parlamendi 300 liikmest hääletas peaministri esitatud kandidaadi Stavros Dimase poolt 168, vaja olnuks 180. 132 saadikut hääletas vastu.

Erakorralised valimised Kreekas tõstavad uuesti päevakorda Kreeka suhted oma kreeditoridega ning väljavaated euroala liikmeks jääda.

Viimased arvamusküsitlused on andnud kärpemeetmete vastasele Syriza parteile Samarase Uue Demokraatia partei ees 3-4 protsendipunkti suuruse enamuse. Analüütikute sõnul on aga raske öelda, kas see ka valimistel Syrizale selge eelise annaks. 

Ametist lahkuval presidendil Karolos Papouliasel on uute valimiste väljakuulutamiseks aega 10 päeva ja need tuleb siis korraldada kõige varem 21 ja kõige hiljem 30 päeva jooksul. Tõenäolised kuupäevad on kas 25. jaanuar või 1. veebruar.

28. veebruaril saab läbi Kreeka abipaketile antud kaks kuud ajapikendust. Nii võib Kreeka leida end olukorrast, kus abipakett on lõppenud, kuid riik omal käel  turult talutava hinnaga laenu ei saa. Eelmisel kohtumisel soovitasid euroala rahandusministrid Kreekal abipaketi järel n.ö julgestuslaen võtta, kuid ka see on tingimuslik abi.

Rootsi SEB peaökonomist Robert Bergqvist prognoosis Kreeka parlamendi otsusele suhteliselt mõõdukat reaktsiooni. „Euro püsib üsna vagusi, Ateena börs on 10% langenud ja Kreeka võlakirjaintressid on veidi tõusnud. Saksamaa kümneaastase tähtajaga võlakirja tootlus on rekordmadalal 0,56% tasemel. Investorid otsivad kindlat rahapaigutamise kohta,“ kommenteeris ta uudisteagentuurile Direkt. „Kui negatiivseks mõju kujuneb, sõltub järgmiste nädalate arvamusküsitlustest ja Syriza väljavaadetest oma toetust suurendada.“

Samaras on hoiatanud, et Syriza võimuletulek võib viia Kreeka lahkumiseni rahaliidust. Selline hirmutamine võib Bergqvisti arvates mõjutada avalikku arvamust tänase valitsuse kasuks.

Bergqvist ei tõtta väitma, et Kreeka laenuandjad ei ole Syriza valimisvõidu korral valmis Kreekale võlgade osas mingeid järeleandmisi tegema. Kreeka lahkumisel rahaliidust oleksid ka praegu rasked tagajärjed kogu liidule. Bergqvist peab võimalikuks kui mitte võlasumma vähendamist, siis laenutingimuste leevendamist.